Ammu kaduma läinud leht taastatud. Veidi toimetatud ka. Kuid ikkagi veel poolik.
Siiamaani on ESSK välja mõelnud vaid mõned uued sõnad:
- Kelnik – see on meeskelneri …, noh seesamune. Kui viisakas ja soliidses seltskonnas, kus kindlasti ka naisterahvaid on, tuleb juhuslikult jutuks meeskelneri maskuliinsus, siis on seda sõna VÄGA vaja.
- Nasalküür – see ei olegi mingi eriti uus sõna, vaid lihtne tuletus ninapuuderdamise kohta. Analoogne saamismeetod sõnadega maniküür, pediküür jne.
- Pudvik – sõna mis tekkis seoses karjuva vajadusega. Sõna toru» mõistes telefoni käeshoitav osa oli oma aja lootusetult ära elanud. See osa telefonist mille läbi kommunikatsioon toimub ei meenuta toru juba (pikki) aastaid. Eesti keel vajas uut sõna. Kus häda vastava suurusega, seal abi piisavalt lähedal. Selle sõnapuudulikkuse ajel loodigi klubi ESSK. Pudvik tähendabki telefoniga seostuvat, käeshoitavat kommunikatsiooni jupstükki (end. telefonitoru, mobiil jne). Slängis lühendina on soovitav kasutada sõna «pudva» (nagu «mobla»).
- Porlu – On selline olukord kui nälg näpistab. Selline tunne kui tahad, et «lauake kata end».
- Seljanka – lõbus poola raffatanz (esimene s6na Ökuli poolt)
- Semge – ei tähenda veel midagi. ESSK mõtles selle sõna välja niiöelda reservi. Et kui väga järsku vaja on. NB! Sellele sõnale oli tekkinud tähenduse kandidaat, mis on tänaseks päevaks jäädavalt meelest läinud. Tegemist oli inimestevaheliste suhete alase terminiga.
- Sotsiaalne kihin – Eestis praegu toimuv sotsiaalne protsess.
- Urlop – porlu vastandsõna – olukord tekib reedeti ja seostub rohkem januga kui näljaga…
Jussi looming:
- Lõdvikmääger – äriliselt ebaõnnestunud korvipunuja. Kasutatakse sageli kannu õlle taga mõnd kolleegi solvates.
- Kalapulk – pulgataoline ese kalade tiinuse määramiseks.
- Käivits – sellest veel sitem sõna on auto süüte auk ja seega KÄIVITS. Seda sõna kasutavad peamiselt autovargad ja igasugused klemmid nagu mehhaanik Endel.
- Kodrekol – äsja avastatud piseim mõõtühik.
- Lehvats – saate aru, enam tobedamat sõna kui auto aknaklaasi puhasti ei ole olemas seega sõna lehvats.
- Merine Vaari – ekstaasi liik mida võib kogeda suure hulga “verise meeri” joomisel.
- Norsk – käib norskava elus või elutu objekti kohta. Nt on väga tülikas ja paljusõnaline ütelda «Kuradi siga mida sa norskad siin kogu aeg, raisk?!?» Kõike seda saab väljendada üeldes karmilt, teravalt ja halvustavalt «NORSK!!!!»
- Näputs – see on puhas cz’ti looming. Saate aru, igastel arvuti freakidel (izh&cz) tuleb iga päev kokku puutuda lametate sõnadega nagu klaviatuur ja keyboard ja kuna need sõnad on totally saastad.
- PiiderMeier – Tänapäeval maahomode hulgas populaarne meiereist ümberehitatud homoklubi (eeskuju ilmselt reivi üritustest populaarsed mahajäetud industriaalhooned)
- Pintsaklipslane – Loomulik liputaja. Mees (naine), kes põhimõtteliselt kannab ainult lipsu ja pintskut.
- Seeruti – koduõlu on ka sitt sõna, sest see jättab mulje, nagu see oleks Lasnamäel aetud tavotivedelik. Aga kuna tegu on hiiglama hea Kasispea õllega, siis seeruti. Sõna ise tuleb sellest, et need, kes vähe kannatavad ja hakkavad seerutit poole pealt jooma (izh ja cz), neile tekitab see väga ilusaid ja rohelisi seedehäireid.
- Spontaanne strippar – see on lõbus tütarlaps, kes kannab liiga suuri riideid nii, et need tal küljes ei püsi ja seega pidevalt ära kukuvad (ilmselt seoses mingi vanalinna baariga?).
- Tzombreero – ärasurnud, muhe kommionu. Tulnud sõnadest zombi ja Eero. Seni käibel olnud põhiliselt kadakasakslastel.
- Venire Maari – tunne mida kogeb päeval pärast suure hulga “verise meeri” joomist.
Mõtlesin terve öö ja päeva ei mõteld välja. Siis mõtlesin, et ju peab veel mõtlema ja nii ma ta ka leiutasin ja palun ärge nimetage mind mõtlejaks, vaid leiduriks! vot, just see ma olen kuldsete kätega leidur! nüüd siis sellest kuldsest sõnast:
- Sygavuuter – See sõna on loomulikult välja mõeldud ühe minu geniaalse leiutise jaoks,mis on ka patenteeritud. Sellega saab mõõta paadist vee sügavust, see on siis ühe sitase koorimata pulga otsa keritud nöör ja selle otsas lahtise sitapruuniks roostetand raua kamakas. Kas ei ole mitte geniaalne? Vastan ise: ON KÜLL JA MITTE VÄHE! Ma kavatsen ka teha oma firma, seal mul töötaks neli töötajat ja ma ise oleks rahul!!! Seda kulllatükki iseloomustaksid sõnad bellissimo, bravissimo, prima, bravo, mega, exta, ülim, šeff, cool, maksimaalne mõttetu sitt.
Siis me siin mõtlesime ka tervitus ja hüvastijätu sõnu:
- bimbeli-bombeli. lehva-lehva,
- ninnu-nännu-ninnu-nännu
- näh-näh-näh-näh
njah, keelenõu kohapealt võiks arvamuse korras küsida, kas eestikeelset sõna “distribuutor”, arvestades selle kõla igapäevakeeles, ei võiks kirjutada p-tähega, ehk siis “distripuutor”? Mulle väga tundub, et b-tähega varianti kasutatakse peenutsemise tõttu ainult seepärast, et ühes levinud võõrkeelses (forin längvits) variandis on see kirjutatud sellele keelele omases vormis b-tähega. Aga meie oma eesti keeles võiksime kirjutada ju ikka nii nagu hääldame.
Mis Teie arvate?
meie oleme nii uhke rahvas küll, et kirjutame kuidas aga tahame. grammatika on jobudele ju.
meie siin hääldame täitsa vabalt ka behhmeid häälikuid.
—–
kui tohib täpsutada, siis
‘sygavuuteri’ puhul on see jama, et madalust ei saa mõõta.
aga vaat ‘näputs’ on mumeelest geni(t)aalne leid!
Missugune oleks sobiv sünonüüm sõnale “fänn”? Kas fanaatik või ihaleja või veel miskit muud?
Vajadus parema sünonüümi järele on seetõttu, et sõna fänn tuleb meile ilmselt inglise keelest kuid ingliskeelse sõna vaste on eesti keeles ka muuhulgas ventilaator, tuuluti jne. Tahaks väljenduda täpselt ja ei soovi, et keegi saaks valesti aru ja arvaks, et hakkan feissbuukis kellegi tuulutiks.
Tänan ette mitteilkuva vastuse eest.
Probleem on ju hoopis inglise keeles. Kui sa ütled eesti keeles fänn, siis sa ei ütle midagi tuuluti kohta. Isegi vanamutid mõistavad, millega tegu. Aga kui sa ütled inglise keeles fan, siis ei tea keegi kurat, millest sa parajasti jaurad. Cooling fan – mitte keegi ei saa ju aru, kas see on jahutav fänn (ehk temperatuuri alandav austaja) või lahedaks (ehk cooliks) tegev propeller. Fan club võib olla austajate peksmiseks mõeldud nui (rikastele kuulsustele tehakse neid eritellimusel. raudselt tehakse) või ka ventilaatoreid täis klubi.
Aga parem alustame ingliskeelse sõna set lahendamisega, mis (kui mälu alt ei vea) hoiab enda käes guinessi rekordit kui kõige enam tähendusi omav sõna.
Seda et – mool juba lapsepölves üks söna leiutet, millele ka ei ole siiani tähendust leidnud. Ja ähk see meelestläinud söna on millaski minult kuuldud (vöibolla oleme me millaski kuskil kohtunud) mis SEMGEle sünonüümiks vöiks olla. See söna on KRIBUNTSEL… millalgi 1960-ndatel sündinud.
tegelikult – akkasin meenutama… lapsepölves sai söna KRIBUNTSEL kasutatud igasuguste vidinate, asjade, esemete suhtes, mida ei osanud määratleda, et mis see täpselt on. Aga – nüüd on tunne et seda söna vöib kasutada ka inimese olemuse ja seisundite kirjeldamisel, olgu siis need millised tahes. Sest KRIBUNTSEL olla on ju täitsa süüdimatu.
mis aga SEERUTIsse puutub – ÖLUTI on kindlaste veelgi parem kesvamärjuke… ja nigut meite pool ööldasse: ölutile on köige parem koht köht.
Seerutit poole päält jooma akates – no Juss on asjatundja. Aga taherpillist pöle küll teada olnud värviliste seedeäirete tekkimist… ja kui, siis ikka jooja enda sisemisest ilust tulenevalt.
Tarmole
Muidugi minule kui rahvuslasele on üleüldse vöörsönade kasutamine tüsilik (paraku olen neid ise ka siiski pahatihti kasutanud)… ja kasutada inglise ihalejat, mette tuulutit tähistava FAN vastena eesti keeli söna “ihaleja” on ka kuidagi kohmakas ja jabur. Nojahh- kui arvata (mis küll kummastab) et näoraamatus, kirjutades söna FÄNN, keegi arvab, et ka inglise keeles Ä-d kasutatasse ja ei saa aru, kas Sa temast vaimustuses oled vöi teda tuulutiks pead… see söltub jah aritusest. Aga – mina, paadunud natsina, teades, et eesti keeles ei ole F-äälikut… siis mina kasutan sönanalgulise F-i asemel V-d. Lihtne!, nigut Manivalde vöi kes ta oli, ütles. Muide – söna VITT on ju eesti ja soome keelde tulnud rootsi keelest – rootslastel on se söna: FITTA.