Untsuläinud keeleuuendus

Kui ma eile ema juurde sõitsin ja lapsed tagaistmel vaguraks jäid, siis konstrueerisin ma mõttes uue sõna, mis on tagurpidi lugedes täpselt sama, mis edaspidi lugedes. Selle kohta on eraldi termin ka olemas aga kuna ma pole keelepede, siis ma seda loomulikult ei tea (ja kui keegi selle sõna ütleb, siis ma laksan endale vastu [...]

Loe tervet postitust

B-sotsiaal

Uus termin: B-sotsiaal tähendab ettevõtte B-kaardile kantud asotsiaali. Seda ütles täna mu kolleeg Arne. Ma ei tea, kas ta selle ka ise välja mõtles.

Loe tervet postitust

Kiisusõnastik

Eellugu siis selline, et naine soovitas laste kuuldes mitte rumalaid sõnu kasutada. Mis iseenesest on peaaegu õige mõte. Aga kuna paljudel juhtudel lihtsalt peab midagi ütlema (kui haamriga näpu pihta lööd, siis on vist ainult soomlased sellised, kes suudavad midagi ütlemata jätta ja ainult mõmisevad veidike omaette), siis soovitas ta asendussõnana kasutada «kiisud, kiisud». Ma [...]

Loe tervet postitust

Sõprus sõnadega

Mis on Pudvik? Pole kuulnudki? Pudvik – sõna mis tekkis seoses karjuva vajadusega. Sõna ‘toru’ mõistes telefoni käeshoitav osa oli oma aja lootusetult ära elanud. See osa telefonist mille läbi kommunikatsioon toimub ei meenuta toru juba (pikki) aastaid. Pudvik tähendabki telefoniga seostuvat, käeshoitavat kommunikatsiooni jupstükki (end. telefonitoru, mobiil jne). Slängis lühendina on soovitav kasutada sõna [...]

Loe tervet postitust

Vekkimine

Vekkimine on nii loomulik sõna, kuid ma hea meelega talletaks ka selle päritolu. Teame, et vekkimine tähendab kuumutatud konserveerimist. Hilda Ottenson kirjutas 1939. aastal ilmunud käsiraamatus „Aiasaaduste säilitamine” sedamoodi: „Eriti levinud olid saksa firma Weck ja Co valmistatud purgid, mille järel seda säilitamisviisi nimetataksegi ühekülgse nimetusega „wekkimiseks”” (lk 60).

Loe tervet postitust